Frozen and can't breathe.

Tsauka, Ei viitsi eilsest midagi eriti rääkida, selline tavaline oli olla.. nagu ikka. Ma ei tea, ma ei oska midagi rääkida. Cässuga oli ka hea uuesti rääkida. Üldse nagu midagi teha pole, tahaks homset tegelikult. Saab koos olla. Kuigi tegelikult nagu juba liiga tihti koos, aga samas millegipärast pole üle viskand. Aga see on hea. Ma mõtlen praegult, et mul on täiesti tühjus peas, ainult pea valutab. Muud polegi. Tahaks midagi teha, ma isegi vaatasin õppimist praegult, aga seal ka sittagi pole. Kuigi see ajaks ilmselt pea veel rohkem valutama.

Rääkida tahaks. Võib loota, et varsti saab. Suitsu tahaks ka teha. Selline kahtlane tunne on.

Tegelikult peaks sättima ja välja jalutama minema, äkki on lihtsalt umbne siin. Aga sama hästi võiks akna lahti teha. Aga see pole sama. Selline kinnine tunne on ikka.. siuke kahtlane. Nüüd avastasin, et mul on midagi selle sõnaga kahtlane. Kuidagi tihti kasutan seda.. ju siis olengi kahtlane. Vnoh enamuste arust olen kahtlane inimene. Enamused pidid ignoma ka, aga samas eelmine kord ma tundsin ennast sellest puudutatuna, aga enam mitte. Selle koha pealt on kõik paigas, et nendest ennast kõigutada ei lase. Sest kui palju nemad mulle tegelt loevad? mitte sittagi.

Üks päev avastasin, et ma olen harjunud, et ma olen kõiges kõige halvem ja kõige saamatum. Aga samas, sealt tuleks jälle see teema, et mul on halb enesehinnang ja mida veel. Aga tegelikult ma ei võta seda enam eriti halvasti, ma tean, et olen saamatu, harjunud ja suudan ka sellega edasi elada. Võib-olla kui asjaolud teised oleksid siis ei oleks ma nii saamatu. Aga tegelikult oskused jäävad ikka samaks niiet ma ei tea. Palju kirjutanud kuidagi juba. Aku peab vastu, saab välja minna.

Tsauka.

_______________________________________________________________

I need you here with me now.